Ma isegi ei tea enam, mida ma tahaksin öelda. Mõtteid on olnud liiga palju ja liiga erinevaid. Liiga palju.
Kool. Olen vaba koolist. Õigemini küll üks essee heroiini mõjust ootab tegemist, aga tähtaeg on jaanuaris ja praeguseks olen ma vaba. Kõik need ööd mis said veedetud arvuti ees või raamatukogus, kõik kõik kõik. Ja ma olen üsna rahul endaga. Kindlasti saaks paremini, alati saab, aga ma olin üsna tubli. Ja ma sain kõigega valmis! Prantsuse- ja inglise keele suulised testid ja portfolio ning sotsiaaltöö 3000 sõnaline essee. See on läbi.
Peod. Mitte sellised peod, nagu eestlane neid mõistaks, aga peod. Selle nädala märksõna. Igal õhtul, igal pool, kõik pidutsevad. Eile alustasin ka mina, küll vaikselt piljardit mängides ja lihtsalt seltskonnas olles, aga mõnus. Ja täna on järgmine. Ja nii see nädal kaob.
Jõulud. Millegipärast ma ei ole nii tulihingeline jõulu austaja, et naudiksin pidevalt mängitavaid jõululaule pubides. Ning inglasi, kes alati pidudel kostümeeritud on ja praegu on nad siis päkapikud, jõuluvanad, inglid ja kõik muu selline. Punaste poololematute miniatuursete kleidikestega ringi jalutades. Pole kõige jõulum minu arust.
Eesti. Siinne aeg kadus lihtsalt sõrmedelt. Nagu et tahaks puudutada midagi enamat, aga ei saa, sest aeg on läbi. Jah, aeg on peaaegu läbi. Ja võibolla ma sain ka oma elu õppetunni. Võibolla ma saan kunagi hiljem aru, mida ma kogenud olen. Võibolla. Aga praegu ma tean, et 4 päeva pärast olen Eestis. Ja mu tunded on üsna vastandlikud. Muidugi ma igatsen kõiki. Mul on väga hea meel, et ka paljud mind igatsevad:) Ja ma ootan, et näha oma sõpru, oma perekonda, teha koos igasuguseid asju ning lihtsalt olla ja rääkida. Olla eestis. Magada oma toas, oma voodis. Kuulda eesti keelt. Jah, ma igatsen väga. Ja samas on mul kahju, et siinne aeg on läbi saanud nii kiiresti. Liiga kiiresti.
Armastus. Ma olen segaduses. Võibolla on see lahkumiseelne nädal, mis kõik tunded pea peale pööras. Ühel hetkel on nii meeletult kahju minna koju ja teisel hetkel - teisel hetkel ma ei ole endas kindel. Ja ma loodan väga, et aeg annab mulle vastused.
Söök. Kas te teate kui oluline osa teie päevast on toit. Kui teil on olemas köök ja külmkapp ja pliit. Siis vahel isegi ei tule meelde, et tuleks süüa või süüa teha. Aga kui teil ei ole neid mugavusi, siis kummitab iga päev kuklas, et kus ma söön täna, mida ma söön ja millal. Lõpuks söön isegi rohkem, kui muidu. Sest söök on muutunud elutähtsaks.
Seriaalid. Nii mõnus on päeval vaadata vähemalt 1 seriaali. Ja ma tõesti armastan Grey's Anatomy. Hooaeg 2 oli väga hea:)
Muud olulist polegi vist enam öelda.