Kui taevas on veel järel ainult veidi sinavat valgust. Siis tundub, justkui valgus ja lootus käiksid käsikäes, kõige ees.
Aga igal pool, kuhu nad ka ei sammuks, ootab pimedus neid ees.
Ma olen kaotamas jaksu. Ma ei oska toime tulla. Ma ei tea, kuidas elada olukorras, milles ma igapäevaselt olen. Ma ei tea, kuidas elada hetkes, elada rahus ja leida rõõmu, kui olen pidevalt mures, hirmul, väsinud. Kõige enam pinges. See kott mu seljas on nii raske.
laupäev, aprill 11, 2015
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)