Liblikas

Rohukõrred on veel märjad
kastepiisad helgivad päikese käes
helesinine taevas meie kohal

Sinu naer heliseb
Sinu naeratus soojendab mu tardunud südant
sulatab mu halluse varjundeid
Sinu naeratus ülendab mind

Ma vaatan Sind ja olen olemas
joobun Sinu naerust
kõikehõlmavast rõõmust
olemisest

Sa jooksed minu ees ja ma tunnen
nagu sa jookseksid minust läbi
tõmbaksid mind kaasa ja jätaksid maha üheaegselt

Ma tahan sind hoida
emmata ja kaitsta
õpetada ja suunata
aga sellest olenemata
ma näen Sinu teed

Sinu lõhn ja sinu väikesed käed
Sinu hallid unenäod, kus tavaline elu toimub värvideta maailmas
Sinu parimad kingitused: kellele kleit ja kellele vedur
Sinu hirmud, et kaisukad ärkavad ellu
Sinu palved, et öösel võetaks kaissu ja et õhtul saaks varakult koju
Sinu kurbus, igatsus
Sina

oled imeline.