neljapäev, oktoober 27, 2005

coldplay - fix you...

When you try your best but you don't succeed
When you get what you want but not what you need
When you feel so tired but you can't sleep
Stuck in reverse
And the tears come streaming down your face
When you lose something you can't replace
When you love someone but it goes to waste
Could it be worse?
Lights will guide you home
And ignite your bones
And I will try to fix you
And high up above or down below
When you're too in love to let it go
But if you never try you'll never know
Just what you're worth
Tears stream down your face
When you lose something you cannot replace
Tears stream down your face
And I will try to fix you.

reede, oktoober 14, 2005

Ühte asja on võimalik süveneda ka nii, et hiljem sa siiski ei mäleta mida tegid. Ma olen pühendunud, aga ei suuda mäletada. Meenutada. Mittemidagi. Isegi mitte tundeid. Kas me rääkisime sellest? Kas me tegime seda? Kas ma tundsin end nii? Kuidas? Mis tunne on midagi tunda...?
Lihtne on elada vabaduses. Vabadus kontrollida oma elu. Lükata vastutus natukene kaugemale tulevikku ja elada. Ükskõiksuses, sest varem on kõiki tundeid nii valusalt petetud. Ja on lihtsam. Mitte tunda. Mitte märgata. Mitte lasta endale korda minna. Ja see ei lähegi. Kõik on vaid külm ja kõle. Natukene omakasu, mida ühel hetkel tahan. Arvan end tahtvat. Ja siis jälle vabastav üksindus. Ma ei saa jagada, aga ma ei pea ka vastu võtma. Ei pea ära kuulama. Ei pea taluma. Ei pea arvestama.
Maailm kui unistus. Ma küll elan siin füüsiliselt, aga tegelikult mind pole. Sest mul pole mälestusi, mul pole tundeid. Kõnnid ringi teadmata, mida sa teed või tegid hetk tagasi. Mõtled lähedaste peale. Emotsioonitult. Kui üldse mõtled. Andud hetkelistele tahtmistele. Mõtled, et need teevad sind õnnelikuks. Kuid mis tähendab õnn? Üks välja mõeldud sõna.
Mis tähendab oodata elult midagi enamat? See, et ma ei elaks enam rutiinis, teha mingeid asju päevast päeva. Proovida kõike. Anda järele kõigele. Miks mitte? Oodata, et elus oleks rohkem rõõmu kui kurbust. Vähem tühjust.
Vahel on nii, et nutt tuleb iseenesest. Oled ja nutad. Põhjuseta. Jällegi emotsioonitult, tühjalt. Kuid nutt saab otsa. Võtad kellelgi käest kinni ja lähed edasi. Järgmisel päeval uuesti. Teed vajalikud asjad ära. Üritad meenutada, mida üldse pidid tegema. Mida keegi rääkis. Olulisi asju. Õhtul oled ja nutad. Hakkab kergem? Võibolla.
Vahel mõtled, et võtaks telefoni ja räägiks. Aga kellele? Ja mida? Milleks? Kas see muudaks midagi. Ei muudaks. Ja mida üldse öelda. Pole sõnu selle jaoks, ja sõnad ei kirjelda. Ei väljenda. Veel on vaid üks kirg. Väljendusoskus. Muusika. Täiesti sarnane, läbinähtav ja tundeid tekitav. Mõttekas alus kõigele. Vabastav sõber. Ja armastaja.
Mitte, et ma sind ei armastaks. Või teid kalliks ei peaks. Ma teen neid asju hingega. Aga kuhu see viib? Kui püsiv see on? Mida see tegelikult tähendab?
Minu maailm ei ole tõde ega vale. Ta on vaid minu enda loodud illusioon. Milles teised võivad pigem valet näha. Vastandades seda enda loodud maailmale. Tihti on orjad rahul oma staatusega. Nad naudivad seda. See on ainus, mida nad ihkavad. Sest nad ei tea midagi muud. Samamoodi ka kuningad. Ei suudaks teisiti hakkama saada. Ilma orjadeta. Ja hoidku, kui keegi soovib saavutada orjade ja kuningate maal demokraatiat. Milleks seda vaja oleks? Kõik on ju hästi. Nii, nagu peab. Milleks hakata muutma maailma, kui ta ka niimodi püsib?
Mis tunne on haiget teha? Päris hea tunne. Mis tunne on teha head? Ja saada pärast haiget või maha tehtud või läbi riieldud. Halb tunne. Paha, vastik tunne. Ja pärast peab uuesti püsti tõusma. Kõndima hakkama. Keegi ei aita sind. Keegi ei ulata kätt. Kummalgi juhul. Eetiline valik – olla eeskujuks ja teha head...? kust tuleb lunastus, kui see mõistuse ja südame tapab? Kust tuleb lunastus, kui see vabasurma viib? Kust tuleb õnn või andeksand? Kas tuleb?
Ma olen tundnud tuult endast läbi puhumas. Inimesi endast läbi vaatamas. Inimesi end pilkamas. Inimesi mulle kaasa tundmas. Inimesi mulle selga keeramas. Ma olen tundnud end teisejärgulisena. Viimasejärgulisena. Takistusena.
Nüüd on mul vabadus. Ükskõiksus. Ostetud õnn. Nutud. Kirg. Ja ma ei taha tagasi sinna, kust tulin. Mulle meeldib see rohkem, kuhu jõudsin.

pühapäev, oktoober 09, 2005

Miks ma olen selline? Miks ma olen? Miks mind loodi siia? Mis eesmärk on minu olemasolul?
Elu, mis pole minu. Mis kingiti mulle, kuid mida ikka ja alati omavad teised. Sa oled vaba elamaks, kuid mitte suremaks. Sa oled meie oma. Ja pead arvestama meiega. Meie tunnetega. Meie valuga. Ükskõik, mida sa ise ka tahaks. Väike nukk. Mis toodi, et teha keegi õnnelikuks. Barbie. Särav, kaunis, naeratav. Kuid omatav.
Kõigil on nii hale. Ahh sina, räägi, kuidas siis üldse on võimalik elada nagu sina...? kuidas on võimalik olla üksi, sina ju tead...! nüüd ma tean, mis tunne sinul koguaeg on...! sest ma olen alati selline, haletsetav, uhkuseta, järgiandev. Moraali ja eetikatruu hoolitsev õpetaja ja nõuandja. Kas sul on mure - tule ikka minu juurde. Tunned ennast üksi – mina olen sul olemas. Soovid vastuseid oma küsimustele – küsi minult. Mina, piiratud ja põhimõttekindel otsustaja. Mis on õige ja mis vale. Mis on must ja mis valge. Mida tohib ja mida mitte. Silmakirjalik ja kahepalgeline näitleja.
Rollide koflikt. Sa tahad end tappa, kuid mina ei oska sulle ühtegi sõna öelda, et sind takistada. Ma tahan teha lubamatuid asju, kuid ei tohi, sest vastutan teiste ees oma eeskujuga. Ma teen asju, mille vastu võitlen päevast päeva. Tema vajab abi, kuid ma ei suuda seda talle pakkuda kui professionaal. Olen ainult olemas. Võtan osa valust endasse. Nutan selle õhtupimeduses välja. Ja võtan homme uuesti vastu kõik, mida annate.
Kuidas kaduda maailmast ilma, et see kellelegi haiget teeks. Sõidad minema, jätad maha kõik vana ja alustad algusest. Või lähed maale minema. Kuskile metsa sisse tallu, võtad endale paar koera ja kassi ja elad seal. Tähtede keskel. Eemal ühiskonnast. Ja inimestest. Et olla olemas ja eksisteerida.
Ma nägin sinu silmades rohkem kurbust, kui ma eales olen näinud. Ma nägin seal tühja meeleheidet, mõrkjat lootusetust, tühjusesse lõppenud otsingut. Ma pole kunagi midagi sarnast näinud. Midagi sarnast tundnud. Teada, et ükski sõna ei muudaks mittemidagi. Osata öelda mittemidagi. Vaid lämbuda tundest, et võid mind jätta üksi. Et võin jääda üksi... egoist. Üritasin jagada sinu valu, kuid põrusin läbi ja keskendusin vaid enda omale.
Sa kiirgad minusse valu. Oma depressiivsuses. Oma maniakaalsuses kiirgad sa eufooriat. Mõlemad vabastavad. Kuid hoivad meid niitidega teineteise küljes tihedalt kinni. Ma olen vaba armastamaks. Kuid seotud aitamaks. Ma ei oska muuta. Minevikku. Inimesi. Maailma. Näidata lootust. Kui puudub tahtmine.
Ma ei saanud seda jätta endasse. Surma valu. Kuidas järjest inimesed tüdinevad elust. Ja kuidas järjest nad otsustavad edasi eksisteerida, et mitte teistele haiget teha. Milleks? Olla seotud, kuid põlata elu. Sõita sellest läbi. Elada see ära. Milliseks oleme maailma teinud? Et keegi enam ei taha siin olla? kui üksinda igaüks hinges on. Kui seotud. Linnatänavate petliku valguse paistel üksinda kasvavad lapsed.
Did I disappoint you or let you down?
Should I be feeling guilty or let the judges frown?
'Cause I saw the end before we'd begun,
Yes I saw you were blinded and I knew I had won.
So I took what's mine by eternal right.
Took your soul out into the night.
It may be over but it won't stop there,
I am here for you if you'd only care.
You touched my heart you touched my soul.
You changed my life and all my goals.
And love is blind and that I knew when,
My heart was blinded by you.
I've kissed your lips and held your head.
Shared your dreams and shared your bed.
I know you well, I know your smell.
I've been addicted to you.
I am a dreamer but when I wake,
You can't break my spirit - it's my dreams you take.
And as you move on, remember me,
Remember us and all we used to be
I've seen you cry, I've seen you smile.
I've watched you sleeping for a while.
I'd be the father of your child.
I'd spend a lifetime with you.
I know your fears and you know mine.
We've had our doubts but now we're fine,
And I love you, I swear that's true.
I cannot live without you.
And I still hold your hand in mine.
In mine when I'm asleep.
And I will bear my soul in time,
When I'm kneeling at your feet.
Goodbye my lover. Goodbye my friend.
You have been the one. You have been the one for me.
I'm so hollow, baby, I'm so hollow.
I'm so, I'm so, I'm so hollow.