about today

Everybody are in hurry. Where do you rush? Where do you run? New day will begin anyway, old day will pass anyway. Sun will come again, clouds will come again. Why do you run? From what do you run? Where do you run?
It will always be running. You think that one day you can stop, turn around, just stand and forget yourself staring at the sun. When you are secure, when you have this or that. When you have finished this or that. But you can't. Because every moment you still search for something more, some other fulfilling, some other excuse... Reason for running, avoiding, looking away, pretending, hiding... Pushing things to another days...
You cannot see the obvious. You cannot see what is there, in front of you. Things you might lose with a second. You don't see, that life is not about career, job, worries... It's not about things you have to do... Things can wait. World won't stop turning if you will end 5 pm. Wold won't stop turning if you don't work faster, do your work more perfectly... If you just open your mind, a little...
What if you would lose me tonight?
What if you would lose someone you love tonight?
What if you would lose anyone who is close to you tonight?

Would that make you stop. STOP. And look around. Stay. Look into my eyes without the rush. Without the time.

Because there is always time.

Sa tundsid mu ära. Sa tulid minu juurde, puudutasid mind siit ja sealt, läksid kaugemale ja tulid tagasi, keerlesid mu ümber, vaatasid mu silmadesse... ning tundsid mu ära. Mul oli nii hea meel sind uuesti leida. Siin, mahajäetud orus, kõrgete raskete mägede vahel. Kus udu on elu ja päike on surnud. Siin, kus õnn tähendab vihma ja õnnetus tormi. Kus niiskus muudab soojuse külmuseks. Kus maailm on teine. Ja sa tundsid mu ära.

See vihm, udu, rõskus - nad ei tee mind kurvemaks. Ma tunnen ennast rohkem iseendana, siin, kus kõik muu on nagu mina olen... Kus päikest peaaegu ei näegi. Kus massiivne udu kõrgub iga päev mu kohal. Kus vihm on igapäevane saatja. See on rohkem mina, kui ma mujal olen olnud. Pealtnäha tundetu. Nii ükskõikne. Emotsioonitu.

Kuni tuleb tuul, jõest mis voolab merre. Ookeani. Puhub sind mere poole. Tema avarusse. Ootusesse. Tuul, mis mängib sinuga. Kutsub sind kaasa. Näitab sulle imesid. Vaata, vaata neid laineid. Vaata seda liikumist. Tule minuga! Miks sa seisad siin, jõe ees, miks sa lased sellel kõigel mööduda? Parem tule kaasa. Tule mängi meiega lainetes...

Ma tundsin su ära. Sa oled silitanud mu nägu mujal, palju kilomeetreid eemal... Sa oled mind puudutanud ja tundma saanud. Sa oled näinud, et ma olen sama mis sina. Sa tead mind. Sa tuled merelt ja armastad merd. Sa käid igal pool aga igatsed siiski kõige enam ühte hingust, ühte armastust... Sa näed ja tead ja tunned, aga sind teavad vähesed. Kas keegi üldse tunneb... Aga ma nägin sind ja sina mind, ning me olime õnnelikud. Kohates võõras kohas vana sõpra, tuttavat... Sa oled siin tugevam, jõulisem... Aga ma tundsin ära su varjatud õrnuse. Su hella mängulisuse.

Minu tuul.

http://www.youtube.com/watch?v=g4nhjrKM1dE

Norra laul, rääkimas kõigest sellest mis sellel praegusel hetkel minu sees...
Muidu, muidu on vihmane. Pidevalt. Hall udu mägede vahel ringi uitamas. Jahe eemalolek.

Norras on minu arvates kõige ilusamad tüdrukud. Naised. Nii palju, kui mina käinud ja näinud olen. Mehed - mitte nii väga:) Norras on kõige ilusam loodus. Kirjeldamatu. Vaatan ja vaatan... Ja vaatan veel. Tunne? Suure osa mittetundmiste kõrval on mingi tunne. Ma ei oska talle nime anda. Ilu? Võim? Kodu? Osa millestki? Ma ei tea. Aga ma tunnen.

Nagu Inglismaal leidsin esimese nädala jooksul endale laulu - Snow Patroli Chasing Cars, mis siiani on mu südames ja mida siiani armastan - olen ka siin leidnud endale Norra laulu. Midagi, mida esimesest päevast saati kuulnud olen ja armastama hakanud olen. Lovebugs & Lene Marlin - Avalon. Viimane muidugi on norrakas:)

Mu uus kodu on armas, ja samamoodi linn. Pilte siiasõidust ja linnakesest leiab http://s194.photobucket.com/albums/z113/sad_kata/ nordfjordeidi alt siis.

Malakoff'i rockfestival oli tore. Eriti tõstaksin esile Jim Stärki, Rockettothesky ja Datarocki. Viimane, muuseas, esines ka Roskildel. Oli täitsa lõbus. Ja purjus norrakate kohta võib öelda, et nemad hakkavad kõik siis tantsima :D Mida on väga lõbus vaadata.

Esimene väljend on ka ära õpitud. Kirjutada kahjuks ei oska seda, aga mõte on umbes 'tuhanded tänud':) Aga muidu olen ikka üsna plindris keelega. Midagi ei mõista ja tundub üsna keeruline. Sõnad ja väljendid ei jää üldse meelde. Õnneks saab ka inglise keelega siin üsna hästi hakkama.

Niipalju siis praegu. Täna tuli väike koduigatsus peale, seepärast on veidi kurb. Aga muidu, muidu on kõik hästi.
Nojah, niipalju ka veel, et oktoobris sõidan Prahasse.
:)