Täna

Täna on Sinu sünnipäev. Ja Sind pole enam, ammu enam. 
Ja mina olen ka vaid võõras, kes arvab, et ta mõistis ühte väikest osa Sinust. 
Aga teist inimest mõista, teda tunda, seda ei suuda keegi. 

Sa puudutasid mind nii sügavalt. Aga mina ainult tantsisin Sinu ümber kui tuul, Sinu sisse pääsemata. 

Ma olen paari aastaga õppinud üht, kui sedagi. 
Õrnus. 
Armastus on õrnus. 
Mina tundsin seda harva, aga ma loodan, et oskan seda edasi anda endast järgmistele.
Olla Õrn.

Sinus oli see olemas.
Tol hetkel, meie hetkedel, olid sa tulvil õrnust.
Sa uhusid minema kõik viha, süütunde, pettumuse. Sa andsid mulle andeks. Sa armastasid mind kõigega, mis mul kotis kaasas oli. 

Kui Sinu sõrmed puudutasid minu nahka
Siis ma tundsin Sinu ära.
Kui Sina vaatasid Mind
Siis sa tundsid Minu ära.
Sa nägid Mind.
Sa teadsid Mind.

Jah, ma mäletan. Kuidas Sa tulid oma ilus ja valus ja mäslevates tunnetes. Kuidas sa nõjatusid vastu seina ja vaatasid Minust läbi. Kuidas sa vajasid mind. Kuidas ma andusin Sulle. Ma arvasin, et see on igavene. Ma arvasin, et seda tunnet ei purusta miski. Ma arvasin, et me suudame seda hoida. 

Ühe laulu andsid sa mulle. Et ma Sind saaksin meeles hoida. Ja nüüd, nüüd ei suuda ma Sinul enam minna lasta. 

Happy people pass my way
Looking in their eyes
I see a memory
I never realized
How happy you made me.


Johannes.