täna ma mõtlesin päeval, miks ometi asutused teevad voldikuid. Miks. Ärge enam tehke. Ja kui teete, siis ärge neid jagage. Vähemalt mitte sinna, kus mina neid sisestama pean:P
ma vihkan voldikuid. ja paljundatud ajalehtede artikleid. eriti kui neid on palju. vihkan nii palju, et võiksin vihast lausa nutta. aegajalt.
täna käisime ratastega sõitmas. ja ujumas. mõnus oli. õnnelik olin.
võibolla ka seepärast, et salaja internetilehtedel luurates nägin, et Tema ei olegi enam kellegagi koos. Ohh, milline kergendus, lõpuks ometi. Mitte et ma midagi tahaks, vaid lihtsalt. Pidev hirm, et kas see teine tõesti on nii palju parem. Ilmselt siis mitte. Ilmselt samasugune. Kahjurõõm on tõesti selline rõõm, mis teeb su hetkeks südamest õnnelikuks. Ja mitte isegi kahjurõõm, vaid lihtsalt suur koorem langes südamelt.
Jah, lõpuks osutus päev siiski toredaks.

Ülehomme saan jälle Peipsi äärde. Oma suurepäraste kaaslastega. Ootan nii väga...
Peipsi!