laupäev, september 30, 2006

My love is as a fever, longing still
For that which longer nurseth the disease,
Feeding on that which doth preserve the ill,
Th' uncertain sickly appetite to please.
My reason, the physician to my love,
Angry that his prescriptions are not kept,
Hath left me, and I desperate now approve
Desire is death, which physic did except.
Past cure I am, now reason is past care,
And frantic-mad with evermore unrest;
My thoughts and my discourse as mad men's are,
At random from the truth vainly expressed.
For I have sworn thee fair, and thought thee bright,
Who art as black as hell, as dark as night.

My love is as a fever
Sonnet 147
William Shakespeare

teisipäev, september 26, 2006

Ma olen nii õnnelik, et pean nutma.
Sellist õnne tunda ja omada, hoida...
Ilu ja arm, rõõmud ja naerud, hetked
sõnad ja jutud
puudutused ja suudlused
Tema silmad,
Tema.

Ma soovisin endale õnne, lootsin leida armastust.
Aga ma ei oleks kunagi uskunud, et selle niimodi leian.
Et äkki ongi kõik õige. Lihtsalt niisama.
Ma ei uskunud, et miski saaks olla täiuslik.
Et üks suhe saaks olla täiuslik.
Et keegi saaks olla minu hingesugulane.
Ning mind tahta ja vajada täpselt sama palju, kui mina teda.
Öelda täpselt samu asju, millest mina mõtlen.
Teada mind esimesest päevast alates paremini, kui ma ise tean.
Suudelda inglit. Suudelda orkaani. Päev enne homset.
Puudutada tormi. Joosta vihmas. Üle keha hõõgudes.

Ma ei uskunud, et ma saan olla kellegagi nagu iseendaga.
Rääkida kellelegi kõigest.
Usaldada kedagi täielikult
Loota kellegi peale.
Nautida kedagi.
Olla kellegi mõte.

Ja Tema koguaeg tänab mind.
Et olen, et olen olemas ja teen neid asju, mida teen.
Kuigi mina tahaksin olla põlvili
ja tänada
Seda kedagit, kes lasi sellel juhtuda.

Elu suur küsimus, mida pidevalt mõtlesin - kuidas sa saad aru, et see on See...
Sellest esimesest hetkest. Esimesest. Ja see jääb.

Ma olen armastanud. Aga teisiti. Olen ennast avanud. Aga teisiti. Olen olnud teistega. Aga teisiti. Poolikult. Sest kunagi ei ole ma lõpuni teadnud, nagu ei ole ka mind teatud. Ja pidevalt olen ma jäätunud. Murdunud. Pettunud.
Mitte enam.

Když končí se den a usne má zem, pak na malou chvíli
Vrací se zpět můj niterní svět, co osud tvůj sdílí
Do všech světových stran, do všech koutů co znám… volám
Když přichází noc, tak cítím jak moc, tvé světlo mi schází
Promítne krátce svůj stín někde v dálce, tvá duše se ztrácí
Zdá se nezbylo nic, jenže čím dál tím víc...
Ve mně navždy zůstává
Tvoje voda živá
Uvnitř odpočívá
Čistá a důvěřivá
Ve mně navždy zůstává
Tvoje voda živá
Tiše odplouvá
Čistá a důvěřivá
Když končí se den a usne má zem, nevnímám čas
Vrací se zpět můj niterní svět snad probudí nás
Zdá se nezbylo nic, jenže čím dál tím víc ...

Aneta Langerova - voda živa

esmaspäev, september 25, 2006

The feeling of completness, happiness and perfectness
how did i live before?
Have i even been living before?
This is the moment in my life, when i know, that anything couldn´t be better.
Because of you.
You make me better person.
You make me laugh and smile
you make me dream
you make me feel
you give me energy
you give me ambitions and goals
you give me wishes and wantings
you repaired me, i am intact
i can not fall, i can not be afraid
it´s impossible with you.

I love your touches
your kisses
your words
your obsessions
your language
your eyes and looks
your skin
your smell.

are you a fire or water?
does it matter?
if there is you
and me
nothing else matters.
Nothing.

neljapäev, september 21, 2006

Ma olen nii tüdinenud! Mittemillegi tegemisest. Nagu lõpmatu ootus ja aja surnuks löömine, ma olen nii tüdinenud.
Iga päev on pidu. Iga päev inimesed päev otsa passivad niisama, käivad shoppamas või raamatukogus ning õhtul hakkab. Kella 6-7 ajal. Igal õhtul on sul valida vähemalt 3 erineva seltskonna vahel, kellega koos midagi teha. Minna pubidesse, minna klubidesse või istuda korteris. Enamasti juuakse, väga palju. Need kes ei joo eriti, nagu mina siiani, lähevad 12 koju tagasi. Magada muidugi ei saa, sest rahvast tilgub campusesse tagasi kella 5ni hommikul. Lällates pooltunde enne uinuma tulekut maja ees.
Võibolla see tundub isegi äge. Aga tegelikult on see lame. Kella 4-5 ajal päeval vaadata aknast välja, kus kampade viisi noored istuvad, õlled või viinad ringi keskel, suitsud käes, ja joovad. Et oleks võimalikult täis enne välja minemist. Ja iga päev aina uuesti ja uuesti, sest kellelgi ei ole mittemidagi paremat teha.
Ma olen nii tüdinud oma mõtetesse süüvimisest. Tegevuse puudusest tekkinud üleanalüüsimisest. Miks miks miks. Olen nii tüdinud endasse pugenud laiskusest. Ma tahaks, et mul oleks midagi asjalikku teha. Ma tahaks tunda ennast aktiivsena.

Ja ma tahan tagasi saada oma õnneliku iseseisvuse tunnet. Oli rumal hüpata pea ees nii sügavale vette, et praegu vaid õhku ahmida suudan. Isegi kui ma ei tunne kõike mida võiks, tahan ma seda aina enam ja enam. Ning ei suuda keskenduda millelegi muule. Mis ei ole hea, vaid ahistav.
Tahaksin olla tervik, terve inimene. Mitte uppuda iga üksiku sõna või tegemata teo pärast. Mitte näidelda võitjat ja saajat ning tunda tühjust. Mitte anda järgi piinavatele mõtetele ja kinnisideedele. Kuhu kadus mu enesekindlus? Kuhu kadus mu tunne? Miks olen nii ebakindel?
I wont let you fall. Why it seems so impossible to trust you, when you are not near?

kolmapäev, september 20, 2006

I feel like i´m flying. Like a bird.

you are the rain and i am the flower.
You are the storm and i´m the volcano
you are the water and i am the fire
you are my guide and i am your angel
you are the same as i am

Ty se stanes moji kralovnou noci
Ja sina oled mu kuningas ja valitseja

Every raindrop that fall from the sky is like your kiss
Every song remainds me of you and makes me so happy
You know everything about me
and i feel every part of you

esmaspäev, september 18, 2006

Trust me
It's Paradise
This is where the hungry come to feed
For mine is a generation that circles the globe
in search of something we haven't tried before
so never refuse an invitation
never resist the unfamiliar
never fail to be polite
and never outstay your welcome
just keep your mind open and
suck in the experience
and if it hurts
you know what...
it's probably worth it

you hope, and you dream
but you never believe that
something is going to happen for you
not like it does in the movies
and when it actually does
you expect it to feel different
more visirale
more real
i was waiting for it to hit me

i still believe in paradise
but now at least i know it's not some place you can look for
cause it's not where you go
it's how you feel for a moment in your life
and if you find that moment it lasts forever
it lasts forever

Orbital - beached
This is the day, what i can remember forever as one luckiest day of my life.
Last night we went to have a walk. Me and somebody very special. We walked 8 hours, i think it was 35-40 km. But, besides the feeling of tiredness and legs hurting, it felt so good.
I have this strange comfortable feeling with him. As i had known him all the time. Like forever. He is so familiar but in real i don´t know him at all. Maybe it´s just a image that i have created. But maybe he is what i see him to be.
And the most special thing is when we speak to each other with our mother tongue. It really sounds so beautiful. I think i haven´t ever told anybody those things i have now told him. And i actually feal that in some way we understand each other.
Because we cannot be afraid of anything.
So many obsessions, passion.
Fooling around.
But i´m serious.
This is the taste of happiness.

pühapäev, september 17, 2006

ofcourse, this kind of staff can only happen with me.
U will fall in love with some minutes. With somebody totally strange. Who says right words in right time. Who has so much passion. Who is so interesting. Who has something special. And u just can´t help yourself. U are so happy, so overexcited... And it also feels so strange, so weird, so unbelievable. And u are so so happy because u have this one beautiful night with somebody special. And u don´t even want anything more, u just want to stay with this feeling forever. U want to feel your heart beating and think beautiful thoughts about everybody.
I think i can live with this feeling for some days. And maybe it will go away. Maybe not.

kolmapäev, september 13, 2006

http://raahel.spaces.live.com/

sinna hakkan inglismaa staffi riputama:)

laupäev, september 09, 2006

Kummaline asi see Armastus.
Siis, kui teda otsid, teda pole.
Siis, kui teda vajad, on ta peidus.
Siis, kui teda ei taha, siis seisab ta sinu kõrval.
Paremat kätt, soovides head teed.
Kuidas, kuidas on see võimalik?
Minna ja jätta?
Kuidas?
Minevik
Ja olevik
Ja Sina.
Ma pean, mäletades
minevikku ja tema valusid ja õnnestumisi
olevikku ja naeru Sinuga
tulevikku, mis võibolla on helde.
Ma armastan.
Kõike, mida olen tundnud.
Mida tunnen.
Mida saan tundma.
Olen elanud.
Paremini kui enamus, sest tunnen kõike,
elu
Kallis, ära unusta
mind.

kolmapäev, september 06, 2006

Suvi

Sellel suvel olid tagant poolt meenutades:
ratsutamine
Farewell party
kanuumatk
Ursula ja Dagö
Andrew Lloyd Webber
Metallica
Peipsi
Brüssel
R.I.F.F
rullitamine
Kathmandu ja African Kitchen
Atsu ja Jürka kodu
Klassikokkutulek
Volber Ugala korbis
Õllesummeril mingi hullu karusselliga sõit

Olgu, läks juba sassi ja kevadesse välja:) Aga mõned isegi said jäädvustatud kaameraga, vaadatavad allpool.

Ja tulemas on lähiajal:
Tervisepäev vabakal
Great Britain
lot´s of love:P Kus ta pääseb:D

- kirjutab ikka veel õnnelik inimene:D -
Brüsseli elamus
Parimad mu elus
Peipsi ääres
peipsi!
kanuumatkal

reede, september 01, 2006

Viimane kord, kui ma olin Sinuga. Kui ma tahtsin sind, lubasin end sulle. Rääkisin sinuga küünlavalguses, puudutasin sind. Viimane kord, kui sa vaatasid mind sellise pilguga. Kui sa tahtsid mind, vajasid mind.
Viimane kord, kui ma palusin sul minust loobuda ning sa ütlesid, et sa ei tee seda. Et sa ei taha seda teha.
Viimane kord, kui ma põgenesin su eest lootes salaja, et mind kinni püüad. Viimane kord keelduda sinu soovidest. Viimane kord hoida sul käest. Viimane kord olla sinu hoitud.
Viimane suudlus. Viimane kord, kui sind hellitusnimega kutsusin. Viimane kord enne minekut.
Viimane lahku minek.
Viimane loobumine.
Viimane teadlik otsus.

Loodan, et lõplikult viimane. Rohkem ma ei suudaks sulle hüvasti öelda.

I don't know your face no more
Or feel your touch that I adore
I don't know your face no more
It's just a place I'm looking for
We might as well be strangers in another town
We might as well be living in a different world
I don't know your thoughts these days
We're strangers in an empty space
I don't understand your heart
It's easier to be apart
We might as well be strangers in another town
We might as well be living in a another time
We might as wellWe might as well
We might as well be strangers
For all I know of you now
Kas kõik head inimesed teavad, kuidas käituda?
Kas nad teavad, millal tuleb andeks anda?
Kas nad teavad, millal tuleb kohale minna ja olemas olla?
Kas nad teavad, kuidas oleks vale käituda?
Kas nad teavad, mis asju ei tohi kunagi öelda?

Kas nad on alati endas kindlad?
Kas nad on alati õnnelikud?
Kas nad kunagi ei eksi?

Kas nad elavad eeskujulikku ja moraalset elu?
Kas nemad tunnevad aegajalt, et nad ei taha midagi teha, aga peavad?
Kas nemad on alati üle oma kirgedest ja tahtmistest?
Kas nemad on kunagi kaudselt kellelegi haiget teinud? Otseselt?

Kas nemad teavad alati täpselt, kes nad on?
Kas neile vahel öeldakse ka midagi halba?
Kas nemad ka armastavad valesid inimesi?
Kas nemad on võimelised kedagi petma?

Kas head inimesed ka aegajalt tundetud on?

Kas nad ka vahel nutavad? Mis põhjusel?

Kas häid inimesi on olemas?