neljapäev, oktoober 11, 2007

PUUURUUUUUNEEEEEEEEEEMAAAAAATUUUUUU

või siis mitte.
Täna ma saadan optimismi ja õnnelikkuse persse.
Vot niimodi.
Teesklus, see kõik on ju lihtsalt teesklus.
Ma naeratan ja naeratan ja suhtlen ja naeratan uuesti. Aga kui inimesed mu ümbert kaovad, kui astun sisse oma toa uksest, siis nutan. Huvitav, kas ka teiste inimeste optimism on vaid mask? Näitemäng, mida on võimalik suure pingutuse korral uskuma jääda?

Lihtsalt üks laul.

I have cruised oceans now
oceans of dark desire
I'm ready for your love
baptiste my fire
Nothing can stop me now
I can accept it's blown
Where I stand all alone
Don't let me go

Love is a dirty word
You've thaught me all about it
Where I still love
can bring one down
Confusers everywhere
Losers of baith
No rules acceptable
No dreams of hate

and my heaven's fallin' keeping your direction
love makes me blinded feels like a bad addiction
and heaven's fallin' keeping your direction
can you hear me calling?

You make me loveseek maybe
This is what you want baby
I'll never have enoughof your unfaithful love
Please give me a chance
Please give me your protection
Pretend you need my loving
Let's make it all perfection
My love's a price on it
Hidding a butterfly
Meeting the killin' lie
It's gonna love to die

Love addiction by Elan

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

iga asi, mis algab, ka paratamatult lõpeb.
nii halb kui hea.
vahest võib alla andmine olla suurim võit.
mnjah, ei oska midagi asjalikku öelda.
vb sellepärast, et ise olen ka suht põhjas ja mõnes mõttes vb isegi veidi sarnases olukorras. vb.
igatahes, ükskord tuleb päev kus see jama lõppeb ja päike paistab ka meiesuguste peale. vastasel juhul ei oleks varsti kogu see kannatamine enam pooltki nii valus - pigem tuim :)

Karin ütles ...

jah. ühel päeval paistab päike. ühel päeval.