lahti laskmine

See aasta on minna laskmiste aasta. Inimestest lahti laskmine, unistustest lahti laskmine, kinnisideedest lahti laskmine, mõningal määral ka iseendast lahti laskmine.

Ma teadsin, et see aasta saab olema täis põhjatut, lõppematut langemist. Sügavusi, millesarnaseid ma varem pole näinud. Kukkumist, millel ei tundu otsa ega äärt olevat. Tunnet, et raskemaks enam ei saa minna. Kuniks järgmise hetkeni.

See aasta on olnud kasvamise aasta. Enese proovile panemise aasta. Enese tundma õppimise aasta. Enda nõrkustele otsa vaatamise aasta. Varjudele otsa vaatamise aasta.

Ja vahel olen ma nii põhjatus sügavikus. Enesehaletsuse ja kahetsuste võrgus, mis nöörivad mu kõri ja rindkeret. Ma jään püsti, sest mul pole valikut. Aga teiste näilises õnnemeres tundub see nii raske. Olla. Liikuda. Edasi.

Sest ma tean, et kui ma kukun, siis ma püsti ei pruugi saada. Seega on kukkumine välistatud.

Täna ma mõtlen ühele inimesele, kes on elus ja õnnelik. Kellele on nii ütlemata palju jäänud ütlemata. Kelle õnn teeb omamoodi haiget. Omamoodi.

Sa seisad seal
seina taga
nii ütlemata ilus
ilus oma olemises, oma elamises, oma õnnes
ja mind pimestab sinu õnnelikkus
ja kuigi mul pitsitab rinnus nii kummaliselt
nagu tahaksin ma tulla ja sulle öelda neid asju, mis polegi minu asjad öelda
nagu tahaksin ma tulla ja rebida su välja sellest elamise ilust
nagu tahaksin ma sind ainult endale hoida
rebida enda embusse ning mitte lasta enam lahti
võtta su käsi ja vaadata su silmi
vaadata ja imetleda seda olemise ilu
ja tunda elu meie ees ja meie ümber
seda ühte imelist hetke
või hetkede järgnevust
sügavat sõprust
sügavat tundmist

aga ma tean, et seegi oleks mööduv
sest miski ei püsi peale selle, mille nimel me ohvreid toome
ja mida me oma mõtteis kõrgele asetame
ja mida me oleme enda jaoks valinud

ma tean, mis on sinule kõige tähtsam
ja see teeb sama ka minu jaoks oluliseks
sest Sina oled oluline
nii kallis, eriline

ma lasen Sinust lahti
oma lahti laskmistes
vaatan, kuidas sa lendad seal kõrgel sinises taevas
ja püüan olla õnnelik, et Sina sinna jõudsid
ja ühel päeval ehk
ei pitsita enam miski mu ümbert nii kõvasti nagu täna.