Täna

Eile õhtul olin ma enesest väljas.
Ma olin täiesti kadunud.

Ta nuttis ja oli kurb. Ja ma olin lihtsalt nii väsinud.
Väsinud.
Ma lohutasin teda, aga sellest polnud abi.
Ja ma tundsin end nii üksinda.
Lootusetuna.

Iga päev üks ja sama. Õhtused vaidlused magamamineku üle. Hommikused vaidlused riidesse paneku ja hommikusöögi üle. Iga päev üks ja sama.
Ei taha ärgata. Ei taha tööle minna. Samas tööl olemine võtab ära need mõtted. Kahtlused. Paneb unustama. Tööl on hea.

Ja kell ligines keskkööle. Ja keegi ei maganud. Ma tahtsin karjuda. Väsimusest, kurnatusest. Ja ma läksin eemale. Nutma, rahunema. Eemale. Ja lõpuks ta uinus. Ja lõpuks ma uinusin.

Oh.
Ja siis, siis tulid Sina Minu juurde.
Üle aastate.
Ma pole Sind nii kaua näinud. Tundnud. Kallis P.J.
Ma olen Su järgi nii palju igatsenud.
Sa tulid Täna öösel Minu juurde.

Sa olid nii ere. Vahetu.
Sa olid minuga. Olemas. Siin, kuskil vähemalt. Midagi, mille jaoks ma ei leia sõnu.
See polnud unenägu. Ma ei taha, et keegi, keegi ütleks mulle, et see oli vaid unenägu. Sest unenägu ei saa eal olla nii elus.
Sa olid täpselt Sina. Sa tantsisid minuga. Ja ma mõtlesin, et unenäos ei saaks sa ealses, eales olla täpselt õiges pikkuses. Täpselt nii, et minu pea jääb Sinu pea alla. Et sa toetud minu peale, nagu sa päriselt seda tegid. Unenägu ei saa teada, kuidas Sa oma käsi hoiaks. Kuidas oma keha toetaks. Eks, unenägu ei saaks.

Ja siis sa läksid uksest välja. Rahulolevana. Ja ma olin uksel ja küsisin, et millal ma Sind uuesti näen. Ja sa vaatasid mind ja ütlesid, et pühapäeval.
Pühapäeval.

Mida see tähendab?
Unenägu, minemist, surma, puudutust? Mida see tähendab?

Ja täna hommikul, täna ta küsis, et mida ma unes nägin.
Ma ei suutnud seda rääkida. Ma ei suuda teid kokku viia. Keegi, kes oli ja keegi, kes on.

Võibolla ma ei suuda teid eristada. Sest minu reaalsus ja minu unenäod on nii ühte põimunud. Ma ei tea enam, mis on päris ja mis mitte. Liblikas minu käel. Puudutus minu juustel. Käsi minu käes. Tema või Sina või ebareaalsus.

Ma hävitan piire, et uuesti tunda. Aga tundmine, tundmine viib mind kaasa. Ma lendan ja hävinen. Ma ärkan ja tahan loobuda ja tahan magada. Ja ühe hetke pärast tahan lendu tõusta. Ma ei tea enam, mis on päris. Ma ei tea enam, kas ma oman enda üle kontrolli. Või ma lihtsalt vooglen.

The day that never comes. See laul kõnetas Sind. See laul kõnetas mind nii ammu. Ma pean üle leidma selle, miski, mis meid ühendas.