Kui nõrk võib olla. Ohverdada oma keha proovimise pärast. Olla kellegagi, et saada üle. Kuid see teeb veel rohkem tühjemaks. Mõttetumaks. Tunda kedagi teist enda lähedal. Ja mittemidagi tunda. Hoida kellelgi käest. Ja mittemidagi tunda. Suudelda kedagi. Ja mittemidagi tunda. Ning pärast. Pärast tahaks vaid sinu kõrvale. Peita ennast sinusse ja nutta. Lasta end hoida. Et läheks minema see tühjus. Kuid sind ei ole. Sind ei ole.
Ma tean, et see läheb üle. Isegi see teeb haiget. Et armastus saab üle minna. Ma tahan, et see jääks. Ma tahan, et see tunne jääks. Ma tahan, et see ilus jääks. Ja ei kaoks, nagu kõik eelnev. Ma ei taha, et see saaks vaid tühjuseks. Tunnete, ilu, täiuslikkuse tühjuseks. Ma ei taha kaotada oma armastust sinu vastu.
Vahel tundub, et see ongi juba läinud. Aina korduvamad hetked, millal miski ei tähenda enam midagi. Ja ma ei taha olla mädanenud asjade hoidja. Kui miski on läinud, siis ei too seda enam miski tagasi. Miski poleks enam endine. Mittemiski. Vaid hetkedeks, kui mälestus kasvaks üle oleviku. Kuid see oleks vaid elamine minevikus.
Ma tahaksin öelda sulle veel palju asju. Et sa olid eriline, kordumatu. Et mul on raske. Et ma igatsen sind. Igal ööl. Igal päeval. Ja ei kujuta end ettegi kellegi teisega. Vaid sinuga. Sa sobisid mulle. Sa hoidsid mind nii hästi. Puudutustes, suudlustes oli elu. Uinuda käest kinni. Kõik need muud asjad. Kõik muu...
Ma mõtlesin, et valu saab hävitada. Sellest üle olla. seda eemale tõugata. Tundeid rikkuda. Tegelikult ei saa. See, mis on püsiv, see jääb. Ja kuidas ma igatsen. Ja peidan valu.
Väsinud olen. Tüdinud ka. Mul on halb sinuta. Sul oleks halb minuga.
Kui kiiresti kõik minust mööda läks. Nagu filmis. Vaatad kõrvalt oma elu ja mõtled kuidas keegi teine käituks. Mida ta teeks. Kuid siis, kui ise hakkad elama, tundma, on film läbi. Ja jooksevad vaid subtiitrid. Ma jäin hiljaks. Ma jõudsin kohale liiga hilja. Eufooria, imelisus, see jõudis minuni alles siis, kui sina selle kaotanud olid. Kui sa juba uutest võimalustest mõtlesid.
Murtud, katkine hing. Kes elab, et hingata. Kes elab, et mitte surra. Kes elab teadmata, kas ta tahab elada. Ilma sinuta. Külm ja pime on. Vastusteta sügavik. Mis saab edasi. Mis peaks saama edasi. Kuhu liikuda tuimusest. Ükskõiksusest. Igatsusest kättesaamatu järele. Ja mittemillestki muust. Kuhu liikuda tundetusest. Rõvedustest. Valedest. Varjamistest. Külmusest. Kalgist külmusest. Kuhu ma peaksin edasi minema? Kuidas endale väärtust leidma? Õnne leidma? Vajades, tahtes, igatsedes sind.