Te võite võtta mu keha, kuid te ei saa kunagi minu hinge. Te võite võtta mu keha sadu kordi ja arvata, et teete mind sellega õnnelikuks või õnnetuks, kuid te ei tee mulle mittemidagi. Te võite tunda end süüdi hoolimatuses või paluda mul vaikida, kuid minu jaoks ei muuda see midagi. Mul ei ole kahju anda seda, mis ei muuda minu tundeid. Puuduta ja joovasta mind, murra ja vägista mind, põhjusta mulle füüsilist valu või naudingut, sa ei tekita sellega mulle ühtegi tunnet. Mul on kahju, et te näete sellel mõtet. Et teie jaoks on see täiuslik, vajalik. Poolik, tühi vahekord.
Te võite mind mitte uskuda ja usaldada, te võite mind kritiseerida. Te võite arvata, et minu valikud ja otsused on valed. Et elu peaks olema midagi muud, et elu peaks raiskama. Te võite üritada mind õpetada mõtlema nagu hingeta vampiir, kes elab, et imeda teistest verd. Te võite arvustada minu tundeid ja mõtteid. Minu otsust tunda kõike, anda kõike, armastada täielikult. Te võite mitte uskuda armastusse, mitte uskuda stabiilsusesse. Te võite joosta ringi mööda maailma, võtta igaltpoolt natuke, kuid jääda seestpoolt aina tühjemaks. Te võite end mitte avada, teeselda ja mängida, kuid õhtuti end magama nutta või üksilduses und oodata. Te võite väita, et võtan elu liiga tõsiselt, kuid elu ongi tõsine.
Te võite aina uuesti ja uuesti tulla mu ellu. Läbi enda ja läbi teiste. Võite tulla ja teha neid asju, mida sadu kordi tehtud on. Kuid see on justkui hetkeline toetumine vastu puutüve – sa küll võid hetkeks tasakaalu rikkuda, kuid sa ei saa väita, justkui oleksid puu maha raiunud. Möödunud aastad, elatud elu, sa pole selle ligigi pääsenud. Ja sa ei tea mittemidagi puust peale tema välise kesta. Tema õite, lehtede, oksade ja tüve.
Ja te olete justkui talv, mille igavesel püsimisel ei saa puu õitseda. Sest te ei paku sooja ega kaitset, te ei paku toitvaid vihmahooge, teis ei ole elu. Te olete hingetud, külmad ja tormised tapjad. Kuid kõik alati ootavad suve ja teid ei oota keegi. Ning kõik annavad teile enda välise, enda keha, kuid te ei saa kunagi midagi rohkemat. Ja te arvate, et teete haiget, kuid see on vaid mööduv kahjutunne. Sest te ei saa kunagi kellegi hinge.

(pühendatud kõigile ex-idele ja neile sõpradele, kelle arvates minu väärtushinnangud ei ole õiged.)