pühapäev, august 27, 2006

Ma saan ainult ennast korrata
Ma olen Õnnelik inimene.
Tõeliselt õnnelik

Mul on vist kõik, mis inimesel vaja on. Mul on suurepärased sõbrad. Tõeliselt suurepärased. Kellega käia väljas klubitamas. Kellega käia huvitavates kohtades söömas. Kellega käia kontsertitel ja üritustel. Kellega käia jalutamas, rullitamas, ujumas, sõitmas. Kellega käia peipsi ääres. Kellega käia kanuumatkal. Kes ilmselt tuleksid minuga maailmalõppu, kui ma seda paluksin ning kui see mulle tähtis oleks.
Kõige paremini kirjeldab seda lause, et me kõik armastame sind oma veidral viisil. See on nii ja mul on kahju, et ma igal hetkel seda tajuda ei suuda. Sest ma tean, et see on tõsi.
Mul on maailma mõnusaim perekond ja suur kokkuhoidev suguvõsa. Mu pere toetab mind kõiges, võimaldab mulle erakordselt palju, on mulle alati olemas ning on mu üle uhke. Mul on kõige armastavam vanaema, onu, kes on mulle venna eest, tädi, kelles on koos sõbranna, õde ning veidi ka tädi ning ema. Ja mu ema, kes on lihtsalt ema. Kes hoolib minust, talub mu kapriise ja tujusid, toob mind aegajalt maa peale, kuid siiani talub mu veidrusi.
Mul on mu kodu. Ilusa vaatega järvele ning aegajalt ka merele. Kust näeb maailma parimat päikeseloojangut ning punakaid pilvi. Kus mul on mu oma tuba. Mu oma raamatud, klaver, muusika. Akvaarium. Ning muidugi mu kass. Kes viimasel ajal ainult lööks nurru ja üritaks ennast hästi pisikeseks mu süles teha. Kes magab mu kõrval ning hommikul vaatab oma hämmeldunud silmadega otsa, et miks ma ometi veel pikutan kui oleks aeg kööki minna ja midagi põske pista.
Veel olen ma rahul, et ma õpin just seda, mis mulle meeldib ning et ma tegelen sellega, mis mulle meeldib. Ma olen rahul, et olen sidunud ennast NK-ga. Tänu sellele tunnen ma nii paljusid huvitavaid inimesi. Tänu sellele olen ma saanud ennast nii mitmes erinevas olukorras proovile panna. Tänu sellele olen ma kasvanud selleks, kes ma praegu olen.

Ma olen tõeliselt õnnelik. Veel ka nende pooljuhuslike romantiliste hetkede üle, mis mu teele viimasel ajal sattunud on. Omamoodi mulle tähtsate inimeste seltskonnas. Kaminavalgus järve ääres. Pimeduses merelt paistvad linnatuled. Pooljuhuslik käest kinni võtmine öises linnas.
Oo ma olen õnnelik inimene.

1 kommentaar:

Eve-Mai ütles ...

Seda oli nüüd küll hea lugeda:)