vägivald ja ükskõiksus.

Esimene lugu. Ta oli üksinda kodus. Oli igav. Oli tüütu. Oli igatsus. Maailm oli hajevil, pakkudes justkui kõike ja mittemiskit korraga. Võta, aga sa kahetsed. Tee midagi. Ole keegi. Ta tahtis kuuluda. Nii väga tahtis kuuluda. Kellegi hulka. Võtke mind enda sekka. Kutsuge mind endaga kaasa. Huvituge minust. Kuulake mind. Hoidke mind. Mitte ainult olla üksi. Olla oma kurbuse ja tühjusega. Tema mõtted, tema tunded. Emotsionaalselt ebakindel tüdruk. Keda pidevalt jäeti. Liiga vähe põhjuseid, mis hoiaksid koos.
Tule palun siia.
Ok.

Ma ei oska enam elada.
Ahh, ära aja...
Ma ei tea enam...
Kuule, jäta nüüd, tule siia...
Ja nad olid. Tühja hingega tüdruk ja keegi, kes kunagi oli nii lähedane olnud. Kuid kes praegu ei tahtnud kuulda, vaid võtta. Keha on alati parem, kui hing. Hetk füüsilist naudingut, mis sekundite pärast põrmustub käte vahel. Tüdrukule hetk lähedust, mis lükkab põlastuse ja vastikusega läheduse vajamise kaugustesse edasi. Milleks. Kui midagi muud pole, kui midagi muud pole valida. Kui on vaja meenutada, miks see kõik mõttetu on.
Ära siis kellelegi räägi, eks... mul pole vaja, et mu uus tüdruk seda kuskilt kuuleks...
kas see ongi asi, mida praegu öelda...
ahh ära hakka jälle peale... lihtsalt ära räägi kellelegi... ma siis nüüd lähen...
Vaikus. Uks, mis kinni langeb. Viimane teeseldud naeratus. Kergendus üksinduse üle. Üksindus, kus saab nutta ning kõigutada ennast valuga kaasa. Kustutada tuled ja proovida sulada üheks osaks pimedusest. Tundes vastikust oma keha ja oma vaimu ees. Vihates iseend ja seda teist.
Huvitav, kui kehaga teha kõike, mis pähe tuleb, kas siis tuleks surm kiiremini? Kas siis tuleks ükskõiksus kiiremini? Kuidas oleks võimalik enda eest peitu minna?


Teine lugu. Tsau, mis teed
eee... niisama, kodus olen
aga saaks kokku?
mm, ma ei tea, milleks...
noh, tead, võiks ju saada... ma tulen sinu juurde
ok
Ootusärevus. Uskumatu, et ta helistas. Kuigi, et nad olid lahku läinud. Poisi initsiatiivil muidugi. Tüdruk armastas teda, jumaldas teda. Ta oleks teinud kõik. Poiss oli ta ingel - aus ja impulsiivne, kirglik, tundeline, kena... Muidugi tahtis ta, et poiss tuleks. Kuidas oleks saanudki ta mitte tahta.
Uksekell. Põgus pilk. Häbelikkus. Mille poiss oma suudlustega ära võttis. Jah, see oli suurepärane. Kuni kirg sai läbi. Nad istusid ja vaikisid. Mida olekski öelda. Tüdruk ootas, et poiss ehk teeks ettepaneku jälle, uuesti... Aga ta ei teinud. Ta ei öelnud üldse midagi, nagu olekski kõik täitsa normaalne. Minul hea ja sinul hea. Ning ta lahkus. Ometi tundus, justkui seal oleks midagi, mida veel oodata.
Kuni mõne päeva pärast muutus poisi vaba ja vallalise staatus hõivatuks. Muidugi mitte selle tüdrukuga.


Kolmas lugu. Kiri: "minus ärkasid taas tunded sinu vastu, samal ajal säilisid ka tunded oma tüdruku vastu; parem, kui oleksime vaid sõbrad; palun ära arva, et tahtsin sind ära kasutada, sulle kätte maksta vms. Ma ei ole nii halb inimene"
Nad ei suhelnud mitu kuud. Sest tüdrukule oleks see haiget teinud. Liiga palju üle elatut. Liiga palju mõttetuid unistusi ja valesid, vääriti mõistmiseid. Pealegi, kõik justkui sai lõpetatud. Kuid ühel päeval tundus, et nüüd võivad nad olla jälle sõbrad. Olla sama head sõbrad, nagu enne valesid tundeid. Nüüd pidi see olema võimalik, sest tüdrukule meeldis ju keegi teine. Tema tunded olid möödunud ning poiss oli ikka veel sama tüdrukuga koos, kelle kasuks ta varem oli otsustanud. Kõik oleks pidanud hästi olema.
Hea küll, lähme ujuma.
Aga pärast võiks minu juurde minna, mõned inimesed tulevad veel, oleks koos, räägiks juttu...
ok.

Sa võiksid ju ööseks siia jääda, ma luban, et midagi ei juhtuks. Ega sa ometi ei karda mind. Usalda mind.
Ok.
Suudluste ajal tundus tüdrukule, nagu keegi kuskil teeks midagi, aga see polekski temaga seotud. Algul oli isegi põnev, sest seda ta ju kunagi oli nii väga soovinud. Aga mitte enam. Nüüd oli see tühi. Mõttetu. Pealegi oma unistusteinimese petmine. Hinges. Ta tahtis ära, tahtis koju.
Kohe kui poiss uinus, tuli ta ära. Salaja, vaikselt, midagi ütlemata.
Paar päeva hiljem sai sõnumi: kuhu nii vaikselt kadusid, ega sa millegipärast pahane pole...

Ei. Ei ole. Ei ole pahane. Ei ühegi peale neist kolmest.