Ma olen väga väga õnnelik.
See on ilmselt selline tunne, mida ei saagi kuidagi kirjeldada.
Kui sa lõpuks annad järgi kõigele, mis sees möllab. Tormile. Küsimustele. Pelgusele. Eitamisele. Võitlusele. Kahtlustele.
I didn´t want to fall in love. I didn´t want to do it in England. With someone who doesn´t live in my country. Doesn´t speak my language. I didn´t want this to happen. But it did.
And now i would follow you to another country. I would lay every night next to you. I would do it until the end of my existence. Because I love you. Miluji Te. Armastan Sind.
Ning see rahu, mis lõpuks saabub, on imeline. Täiuslik olemine. Uskumine. Viimased päevad on olnud nii imelised, et ma ei saakski uskuda nende reaalsust. Aga see on. Eksisteerib. Minus ja minu ümber. Kedagi armastada ja olla kellegi poolt armastatud. Ülim. Mõte. Õnn.
Saatus.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Mul on nii hea meel, et Sa selle armastuse leidnud oled. Tõsiselt. Hoia seda. Sest Sa oled seda väärt.
Aitähh
Postita kommentaar