Prestonis on üks park ning seal pargis on üks paviljon. Valge katusega ümmargune paviljon. Mida ümbritsevad valgete rooside põõsad. Veidi eemal on suur purskaev. Ja vanaaegsed pingid ja tänavalaternad. Kui ma esimest korda seal käisin, mõtlesin kuidas inimesed seal abielluvad. Sellises armsas kohas. Kui ma teist korda seal käisin, abiellusin ise. Ühe inimesega, nii heaks kui halvaks. Kuni lõpuni.
Perekonnanime vahetasin mina. Elukoht on otsustamata. Mesinädalad on 19 jaanuarini. Pulmatantsuks sattus hiljem olema Hele Kõre ja Kristjan Kasearu Romeo ja Julieti laul.
Selline oli minu hinge sidumine teise hingega.
Ta on mu meelerahu.
Mõte minu naeratusteks.
Mu kallis.