Hide away.
Tahaksin nii väga peituda iseenda eest. Kuna ma seda ei oska, kasutan teisi vahendeid. Kõik päevad. Teisiti ei ole võimalik olnud.

Ühe hetkega võib maailm, millesse sa usud, muutuda nii uskumatult palju, et tundub lausa võimatu.
Mina olengi see, kes oli koos psüühiliselt haige inimesega. Kes valetas, varjas ja kõige rohkem manipuleeris. 10 kuud. Kes rääkis ja kirjutas siiani oma tunnetest, armastusest, soovidest, unistustest. Aga jättis mainimata oma tüdruksõbra olemasolu. Ja valetas, kui temalt selle kohta küsiti.
Milleks? Et manipuleerida minu tunnetega, öelda mulle asju, mida tahtsin kuulda ja hoida mind sellega enda kõrval. Näiteks, kuidas mul poleks mõtet kellegagi olla, sest näeksin pidevalt tema nägu enda ees. Ja, et ma ei saagi kunagi kellegi teisega õnnelikuks, sest ainult tema suudaks seda teha. Kui ka, et keegi ei tahakski minuga olla koos, sest ma teen seda ja teist valesti. Hoida minu tundeid, rääkides oma valust või suurtest tunnetest. Kui palju tema armastab või igatseb või kui raske tal on üksinda. Ja süüdistada mind oma vigades, altvedamistes. Sest mina olen süüdi meie lahkuminekus. Mina olen süüdi, et ta ei suutnud olla üksinda ja pidi lihtsalt teise tüdrukuga hakkama koos olema. Mina olen süüdi, et ta pidi sellest mulle valetama kõik need kuud. Mina olen süüdi, et ma ei mõista teda üldse. Ja, et ma loobun.
Haigetel inimestel on omad haiged käitumismallid. Kui midagi tuleb avalikuks, siis valetada ja varjata ja lahmida. Koledatest asjadest. Sest ega tal on ju ometi täiesti ükskõik sellest neiust, ta ei hakka temaga kunagi kokku saama, nende vahel üldse ei olegi midagi. Süüdistada teisi ja kaitsta ennast. Sest lõppkokkuvõttes - ise ma panin ta ju sellesse olukorda.
Ma ei ole kunagi varem olnud nii haiges olukorras või suhtes, kui see. Mina tahtsin temale surra. Mina uskusin tema sõnu. Minuga manipuleeriti, mind tõugati depressiooni, meeletu pideva ärevuseni. Ja ma ise ei näinud seda üldse.
Haigetes suhetes teevad inimesed haigeid asju. Mina otsustasin selle lõpetada, saates tema vestluse edasi tema uuele tüdrukule. Kõik tuli välja. Lõpuks mulle tunnistati, millegipärast, et nad on koos. Võibolla, sest tüdruk kavatseb ka veel vastada. Kardetavasti tüdruk ei uskunud, mida ma kirjutasin. Ja ilmselt on igal inimesel otsustusõigus valimaks kellega koos olla. Isegi, kui haige inimesega. Kes nüüd on ilmselgelt kaotamas kõike ja seepärast astub ka meeleheitlikke samme. Kontakteerumisvahendeid ikka jagub.

Mul läheb süda pahaks kui ma mõtlen temast või enda rumalusest või sellest neiust. Mul hakkavad käed värisema, kui saan temalt järjekordse sõnumi või telefonikõne. Ma tahaksin, et ta oskaks ja ütleks midagi, mis teeks kõik heaks või paremaks. Aga see on võimatu, sest ta on lihtsalt väga haige inimene.
Selline lugu juhtus minuga.