Iga hetk on hetk. Ma ei tea mis päev on. Millal aeg möödub või millal seisab. Mis kell on. Mis kell ja kas ma magan.
Ma tean, et peab sööma. Selline teadmine on küll. Kuigi süda on paha pidevalt ja oksendada tahaks. Ja ma olen nii tubli, kui ma vahepeal ka teen midagi, mitte ei jõllita põrandat. Või ei vaevle kõhuvalude ja palaviku käes. Või ei karda oma telefoni või e-maili kirjakasti. Mida ma siiski teen.
Ärge kirjutage mulle, palun, sest kirja saamisega kaasneb alati õudus ja ärevus. Palun ei ühtegi sms-i. Kuniks, kuniks kõik läheb paremaks. Ja ühel päeval ma saan jälle süüa ja magada.

Sest iga lõpp on uue algus. Ja mina olen teine ja maailm on teine minu ümber. Ja ma leian võimaluse blokeerida kõik vana, isegi kui pean välja vahetama kõik endise. Sest elu on väärt rohkemat, kui hirmu ja valu. Ja seal, päikese käes, kuhu ma lõpuks jõuan, on nii palju head ja ilusat. Ja vana jääb vanaks. Surm on ja jääb surmaks.
Sest kõik on juba ammu muutunud ja teisenenud. Sõnad pääsevad veel ligi, aga tunded on blokeeritud, kadunud. Ajuti on isegi laiali lagunemise tunne, hirm, et ma kaon ära. Või juba olengi kadunud.

Olla terroriseeritud ja elada hirmus. Mulle on öeldud isegi, et kui me elaksime samas riigis, mida kõike oleks juba tehtud minuga... Ja sinna kõrvale jälle seda, et see kõik on sinu süü. Sest kui ma ei oleks nii haige inimene, ei peaks tema nii käituma. Ehk siis mind maha jätma, kellegi teisega olema, aga samal ajal mind järjepidevalt kontrollima, valetama. Ja nüüd, sellest kontaktist ilma jäädes, terroriseerima.
Ja kui lihtne on tegelikult manipuleerida inimeste ja nende tunnetega. Mida kõike tehakse armastuse nimel. Mida mina olen teinud selle sõna nimel.
Ja tegelikult seda ju ei olegi. Millal ja kas üldse oli, või oligi kõik pidevalt üks haige mäng, suhtevõrk oma haigete sidemete ja käitumismallidega. Jumal seda teab. Nii või teisiti on sitaks raske. Teada saamine, õppimine, valede väljatulek ning sinna otsa pidev vaimne vägivald.

Palun, Jumal, et see saaks läbi ja et Ta laseks mul olla edasi. Sest ma tahan olla edasi. Millegi ilusama ja parema nimel.