Mul on täiesti kevad. Päikesega koos tuli. Mis tähendab, et ilm on nii ilus väljas ja kõik tundub kuidagi - ilus. Polegi nagu valesid asju. Nojah, võibolla pimeduse varjus, aga üldiselt mitte.
Täiesti tõsi, et kevad paneb hormoonid möllama. Selline tunne, et armastan kõike elus. Õigemini pigem siis armastan oma elu ja kõike mis seal on. Ei midagi ega kedagi enamat.
Veidi armunud tunne, et isegi ei tea millesse aga tunne on justkui sama. Mõnus.