This is the way you left me,
I'm not pretending,
No hope, no love, no glory,
No happy ending
This is the way that we love,
Like its forever,
Then live the rest of our life,
Both not together

This is the hardest story,
that I have ever told,
No hope, or love, or glory,'
Happy endings gone forever more
I feel as if I'm wasting,
And I waste every day

Bussis lugesid 2 meest täna ajalehte. Mis tuletas meelde Londoni metroosid. Kus enamus luges lehte sõidu ajal. Mustade poolpikkade mantlitega mehed ja naised. Väsinud nägudega. Istumas sinu vastas ja sind vaatamas. Hoia kellegi kätt ja kõik märkavad seda. Mõni ei taha vaadata, mõned vaatavad huviga. Mõned põlglikult, teades et sa elad vales. Kahjutundega. Sadade erinevate tunnetega. Vaatamas.
Üritasin ennast kujutleda tagasi sinna metroosse. Mäletan, kui väsinud ma olin. Vihmast, kõndimisest, kohtadest. Väsinud. Ja kui rahulolev. Ma teadsin, et kõik see võib otsa saada. Saab. Aga ma olin selles hetkes. Õnnelik, olin.
Ja veel ma mäletan neid valesid. Mis nüüd on tüütud, et nad meeles peavad olema. Milleks, milleks teha sõnu mida ei mõelda. I want to spend the rest of my life with you. You are the best... I will wait for you... Miluji Te. Ma mäletan lennujaama. Pisaraid. Laulu. Ma mäletan Sind. Aga sina, sina ilmselt mõtled juba kellesti teisest. Nii ta on.
Ebaõnn. Milleks see nii palju korda läks? Ma ei tahtnudki kedagi, sinusugust. Võibolla see ongi minu karistus. Selle eest, et mõtlesin et ei taha. Et tegelikult kahtlesin.
Et käitusin, nii nagu käitusin. Et ütlesin asju, mida ütlesin. Et olin järelmõtlematu. Et ei märganud. Et armastasin, valesti.
Its too hard to love you... Cause you dont let me love you. Ja võibolla, keegi, kunagi, ei oska ega saagi mind armastada. Mis siis, kui nii ongi.
Ja ma üritan öelda hüvasti. Kõigile valedele, mälestustele, ilusale. Enda jaoks kõike lahti mõtestada. Aga ma ei suuda, mõista, leida põhjuseid, aru saada. Ma ei saa aru. Miks on asjad nii. Miks. Miks ma ei saa midagi muuta.
Ja tegelikult, ma ei tahagi enam. Vähemalt seda osa. Kõik see valu, kõike seda on liiga palju. Ma tahaksin ainult olla päikese käes, pargis, toita linde. Vaadata nartsisse õitsemas. Nautida oma õpinguid - teha asju mida tahan ja nii kuidas tahan. Kallistada oma sõpru iga päev. Käia koos kakaod vahukoorega joomas. Keeta koos riisi ja juurvilju. Vaadata koos filme. Käia koos õhtust veini joomas. Ning öised jalutuskäigud shokolaadi ja hea sõbraga. Rääkida kõigest. Igatsen nii paljusid asju. Turvalisuse tunnet. Teha, olla, tunda. Mis mulle oluline on. Elada. Olla õnnelik.


In any other world
You could tell the difference
And let it all unfurl
Into broken remenance
Smile like you mean it
And let youreself let go
Cos its all in the hands
Of a bitter bitter of man

Say goodbye to the world
You thought you lived in
Take a bow
Play the part
Of a lonely lonely heart

I try to live alone
But lonely is so lonely
So human as I am
I had to give up my defences
So I smile and try to mean it
To make myself let go...