Vaatasin oma pilte. Ja kuulasin paari lugu. Ja siis tuli selline väike selguse, õnnelikkuse tunne. Nojah, mitte õnnelikkuse. Aga sisemise soojuse, ehk. Enamus asju mu elus ja maailmas on praegu väga halvasti. Paljud asjad teevad väga palju haiget, paljud asjad ei too lootust, ei too lahendusi. Paljud inimesed on kaotatud, kaugel või kaugeks jäänud. Palju asju olen valesti teinud, öelnud, mõelnud. Väga palju olen kaotanud. Väga palju muutunud.
Ja väga suure osa asjade suhtes on tekkinud ükskõiksus. Valu ja ükskõiksus. Aga seeläbi olen ma jõudnud ka millegi hea, väga heani. Inimesteni. Õigete Inimesteni. Kes on nii eriliselt ainult seepärast, et nad on olemas. Ja see on kirjas ühes laulus. Milles ma tunnen ära meid kõiki.

You're on the run into the sun
In the shades of grey
Behind Your smile I recognize
You got Your hands to pray
And all that you are able to find
Are the things you left behind
If you find your home

Your faith and your honour
Your laugh and your sorrow
You don' t know what you've become
If you lose yourself
you don't need no help
You are already gone


And all that you are able to find
Are the things you left behind
If you find your home...

Mina leidsin oma kodu. Teie seast. Tingimusteta armastuse. Ja teiega olen ma alati õnnelik. Aitäh.