Stoned in love but not with you.
Täna ma olen kurb. Nii kurb, et tahaks nutta. Kuigi pole põhjust. Kuigi kõik on hästi.
Would you do it all again?...
Tean seda tunnet. See on justkui kaotusvalu. Kuigi sul pole midagi olnudki. Kurbus, et Sind pole praegu siin. Kurbus, et sa ei tunne sama. Kurbus, et sa ei aimagi.
I would do it all again.
Naljakas, kuidas elu end alati kordama hakkab. Täna sinuga õnnelik, homme sinuta põhjuseta nutmas. Kirg viib alati pimeduse ning meeleheiteni. Kahtlusteni. Kui kindel oli mu Arm, kui sa olid eemal. Kui kahtlev olen, kui oled siinsamas.
Mõtlen liiga palju.
Sest sinuga on niisamagi hea. Elada oma elu ja aegajalt elada seda koos Sinuga.
Oleks ainult, et igatsus ei tuhmistaks mõtteid ning segaks asjalikke toimetusi. Sest need muutuvad mõttetuks, kui tahan vaid Sind enda kõrvale. Panna pea sulle sülle ja vaadata vaikides pilvede tulekuid ja minekuid. Puhata mölludest, mis raputavad igapäevaselt keha ja hinge. Unustada valu ning triivida lõpmatusse vabadusse. Sinuga on paljugi võimalik. Ning paljugi võimatu.
You're stoned in love but not with me.
See ilmselt teebki kurvaks.
Ja mina võin vaid peita oma hinge, mis on klaasikildudest puruks kraabitud. Sest parem olla sinu lähedal, kui mitte üldse olla sinu elus. Et Sa ei muretseks minu pärast. Et ma ei muutuks jälle kohustuseks. Et sa ei tüdineks. Et saaksin olla Sinuga.

"Ja temagi teab, et päevast päeva elu on lihtne kui unelmgi. Nii ta end reedab, müüb oma haavatud hinge, tulles tagasi. Ja kuigi ta teab kellest ta hoolib, kõnnib kui klaasikildudel. Nii päevast päeva rahutu tuhkatriinu varjab end teiste eest."