Vaikus mu ümber. Kui võrratult hea on süveneda vaikusesse. Mõelda ennast paksu lumeteki sisse ja kujutada ette, et elu on unistus.

Lund tegelikult pole vaja. Kevad on viimase aja parim rõõmutooja. Hommikul tõused rõõmsa meelega ning päeval tahaks jäädagi päikest nautima. Ja kui leiaks õige koha, tahaks teha ka kevadehüppeid:) Lihtsalt, et tunda kevadet. Lihtsalt, et tantsida. Teha hundiratast. Ja joosta. Peaks ainult leidma koha, kus keegi sellist käitumist altkulmu pilguga ei vaata. Mitte, et see oleks oluline mida võõrad arvavad. Aga teiste tähelepanu kammitseb. Millegipärast.

Selle nädala algul avastasin parima viisi elamiseks. Ela nii, et hävitad enda elu. Ela nii, et annad endast rohkem kui suudaks. Et ei lähe kell 10 paksu teki alla teed jooma, vaid oled kevades, inimestega, oled õnnelik. Võibolla tegelikult kaua ei kannatakski nii, aga siiani on täitsa hea olnud.
Kõigepealt Tartu. Pean tunnistama, et Tartus oli tõesti väga lahe. Kuigi eeldasin, et seal kus olen mina, ei saa midagi vahvat toimuda, aga mõlemad päevad ja üritused olid 95% õnnestunud. Ursula näitas keelt ja meie rokkisime pingil. Avastasime, et kui 5 inimest seal "Sa oled ilus" rütmis kaasa hüppab, tekib selline karusselli efekt, mis ainult suurendas meie entusiasmi. Pluss kingiks anti kaasa Rocki t-särk. Lihtsalt. Vahel isegi läheb hästi.
Ja Ugala. Kui mitte meenutada minu kevadist masendavat heinanohu, oli sealgi suurepärane. Verine Litter, Popsid ja Lõke. Kusjuures, lõkke ääres sattusime vestlema psühhiaatriga, sain oma psüühika kohe jälle joonele;) Ja tänu TLÜ teklile kohtusin ka koolikaaslasega. Samas, tartlased on siiski oma eelarvamuste küüsis, mis mind endiselt ärritab. Sest ühe lausena pidin ka taluma "Nii nagu tekkel, nii ka ülikool". Kusjuures vihje käis selle kohta, et meie teklil pole ladina keelset lauset või kooli nime või mida iganes. Sellegipoolest armastan oma kooli ning mulle meeldivad ka tartlased. Vähemalt need, kes ei lahterda mind mu kooli järgi.

Tahaksin öelda midagi ka isikliku elu kohta. Aga ei saa, sest olen ummikus. Burned with desire. Ta tuli tagasi. Ja mina ei kontrolli oma tundeid. Ega mõista inimesi. Ega oska neid aidata. Ega oska iseennastki aidata.

Lastest ka natukene. Täna oli meil järjekordne õppekäik, erivajadustega laste asutusega oli tegu. Ja mul läks kohe mitmeks aastaks jälle üle soov lapsi saada. Kuigi alles ta mul tagasi tuli. Küsige veel minult mu unistusi, et ma hakkaksin mõtlema mis mul 10 aasta pärast olla võiks. Sellega seostub alati laste mõte. Ja siis, näha kõike, mida ise ei tahaks kogeda - miks ei võiks maailmas asjad ilusad olla? Ei vaesusele, ei haigustele, ei tõrjutusele. Ja siis veel Ei petmistele, ei valedele, ei vihkamisele. Ja talv võiks ka lühem olla;)