Muutsin veidi oma blogi väljanägemist. Ja ise olen rahul. Enam-vähem.
Imelik veider naljakas irooniline, et kui ma kirjutan midagi oma õnnest või rahulolust, siis see justkui kaob. Muutub, teiseneb. Ja ühtäkki ei suuda ma enam seda näha, tunda, katsuda.
Ühtäkki ärkan hommikul üles ja kõik on teisiti. Tunded, meeleolud, tahtmised.
Ikkagi veel on tunne, et ma ei tunne ennast. Ei tea mida ma tahan, kes ma olen. Miks ma olen.
Ja vahel on ikka mingisugused piinavad kompleksid.
Ja vahel on ikka mingisugused ebameeldivad tunded.
Ja vahel on ikka nii kurb.
Muud polegi öelda.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
eks ta ole ikka nii, et kui räägid või kirjutad millestki positiivsest, mis sinuga toimub või sul läheb hästi ja sa ütled selle välja, siis see kaotab oma võlu..mõtled, et poleks pidanud nii rahul olema, sest nüüd läheb kindlasti midagi halvasti. vähemalt mul on küll nii. kui läheb hästi oled nagu ekstra haavatav kõigele halvale ja kõik negatiivne, mis juhtub on kuidagi võimendatud.
Täpselt!:)
Postita kommentaar