Mis siis, kui kõigile anti sündides hing aga mulle unustati andmata?
Mis siis, kui kõik minu tunded on välja mõeldud?
Mis siis, kui ma ei saagi kunagi teada mis on reaalne ja mis mitte?
Mis siis, kui terve elu ongi ja jääbki ebatäiuslikuks?
Mis siis, kui võimaluste andmine ei tähenda ega muuda minu jaoks enam midagi?
Mis siis, kui mulle meeldib rohkem üksinda olla?
Mis siis, kui ma olen Armastanud korra ja Armunud olnud korra?
Mis siis, kui ma ainult arvan seda?
Mis siis, kui ma pool oma elust oled iseennast vihanud?
Mis siis, kui maailm tundub igal õhtul ebaturvaline?
Mis siis, kui ma isegi ennast ei oska armastada?
Mis siis, kui ükskõiksus ongi minu elu?
Mis siis, kui kõik on nii segamini...?
i feel that your eyes aren't always open
and these dreams, my heart i cant deceive them
maybe the moon will come down and save me
maybe your eyes will stop me from falling
oh i'm drowning...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar