Kardin hõljus. Kuigi tuuletõmmet ei olnud, väreles hele riie õrnalt õhu liikumises. Vihma sabin. Rahulik, vaikne. Klõbistamas vastu aknaklaasi, kardina taga. Soojus. Mida tuli väikesest radiaatorist. Ning mida oli täis terve tuba. Lohakalt radiaatorile visatud käterätt. Tumesinine, helesiniste triipudega.
Tuba oli hämar. Kätte oli jõudnud õhtupoolik. Kell võis olla nelja ja viie vahel. Kuskilt toast kostus vaikset muusikat ning inimeste häälekõminat. Sellist, mis tekitab turvalisuse tunde - teada, et lähedal on inimesed ning kõik on korras.
Ärkamine. Mis meenutab lapsepõlve. Samasugune tunne, nagu ärgates maal vanaema ja vanaisa voodis. Ahjust tulev soojus, hämarus, vihm akna taga ning inimeste rääkimine teises toas. Täiuslik turvalisus ning kindlus. Silmi avades jääb see tunne püsima. Võimatult uskumatu headuse tunne. Nagu mõneaastasel lapsel.
Kellegi keha ja soojus sinu kõrval, segunemas sinu omaga. Kellegi soe käsi sinu käes. Kellegi rahulik magamine sinu lähedal. Veresooned kaelal tukslemas. Õlad teki alt välja paistmas. Juuksed segamini padjal. Hingamine.
Ning ärkamine. Samasugune tunne, jagatud, turvaline, kestev. Üheskoos leitud lapsepõlv. Vaikuses teineteise silmadest nähtud teadmine. Üheks päevaks üles leitud hingesugulus. Iseenda ning teise inimese täielik mõistmine. Küsimusteta, vajadusteta eksisteerimine. Ühes põhjatus, põhjatus maailmaaugus. Kuhu keegi oli unustanud katte laiali laotamata. Üheks päevaks.
Kardin võbeleb. Heleroheline. Ning õhk seisab paigal. Küünlad põlevad. Üks tumesinine ning üks valge. Akna taga ei saja vihma. Eilsel öösel sadas. Võibolla tuleb täna uuesti.
Ruum on teine. On soe, aga teistmoodi. Valgus on hämar, aga teistmoodi. Elutud asjad ehivad kõike toas, üritades teda elavaks muuta. Kirju ja üleküllastunud tuba. Kõik on olemas, aga kõige olulisem on puudu. Oma lugu. Oma jutt. Oma hing.
On olemas mälestused. Igasugused. On olemas esemed. Paljudelt. Aga on puudu üks terviklik hing. Järjepidev ühtlane stabiilsus. Midagi uut. Uuest algusest ammutatud tugevus. Sitkus. Naer. Soojus. See tuba ei mäleta. Armastust, mis annab.
See tüdruk ei mäleta. Vaid seda, mis ühel hetkel uuesti leitud sai. Ja mis kuskile kaugele maha jäi. Mis üheks päevaks leitud sai. Osa kõige sügavamast olemusest. Heast. Soojast. Turvalisest. Vabast. Naiivsusest. Sõltuvusest.
Lapsest.
Remember these moments
Let them live in your mind
Remember this feeling
Remember this night
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar