teisipäev, veebruar 28, 2006

Muusika kõlab nagu puudutaks keegi su nahka. Õrnalt libistaks sõrmi üle su näo, kaela, õlgade. Õrnalt, peaaegu tuntamatult. Kuid ometi, see puudutus läheb hinge. Läheb sügavale sügavale sisse. Tekivad külmavärinad. Äkilise haigestumise tunne. Palavik. Keha läheb kuumaks, sisemusest kõrvetab. Tahaks joosta välja jäisesse lumetormi, tahaks joosta ja mitte peatuda. Kehal hakkab valus ning lõpuks on kõik kohad tuimad. Nii kõlab muusika.


Kunagi, kunagi saab ka minust normaalne inimene:) Alustasin täna.
Put your faith on me...

Kommentaare ei ole: