Igatsen teda kohutavalt. Kaotasin nii suure osa endast. Ei oska olla, mitte kuidagi.
I was killing him. Kui lihtne tõde. Ja kui armastada tõeliselt, tuleb suuta kõndida eemale. Mis näoga, mis tunnetega. Aga on asju, mida tuleb teha. Asju, millest tuleb lahti lasta. Ma ei tea ainult kuidas. Ma ei tea kuidas lasta minna.
Ja ma ei taha tunda, enam kunagi. Ei midagi. Ei taha hoolida, tahta või oodata. Kõik asjad, mida ma enam ei tunnegi. Peaksin, aga ei tunne. Kas suuremat ükskõiksust saaks olla olemas. Kuidas, või isegi miks peaksin või saaksin. Kui ma ei taha ega tunne.
Liikuda edasi. Seda ma teen. Sest see otsus on minu sees, jääda ellu. Olla elus. Iseasi, mis väärtus sellel otsusel on. Minu jaoks.
Ja ma ei taha olla koormaks. Ollagi kõigile liiga depressiivne. Et keegi peaks tundma kohusetunnet või haletsust. Ma ei oota mitte midagi. Veel vähem suudan pakkuda midagi. Olen tänulik, kui midagi saan. Kui inimesed on olemas, kuidagi. Aga ma ei tunne isegi, et vajan seda. Et üldse midagi vajan. Ja enamus mis ma teen, on tühi ja tähtsusetu. Minule.

I've been too sad to speak and too tired to eat
Been too lonely to sing the devil cut off my wings
I've been hurt by my past but I feel the future
In my dreams and it lasts I wake up I'm not sure

My depression keeps building like a cup overfilling
My heart so rigid I keep it in the fridge
It hurts so bad that I can't dry my eyes
Cuz they keep on refillin' with the tears that I cry...