Täna oli nii halb, et lõpuks hakkas isegi hea. Sest halvemaks ei saanudki enam minna. Nii madalalgi nüüdseks käidud.
Polegi midagi üllatavat enam oodata. Kui ei olegi enam midagi halvemat. Tükk aega on veel kindlasti halb. Aga halvemaks enam tõesti minna ei saa. Mis iseenesest on hea. Vist.

Vihata oleks tükk maad lihtsam, kui see misiganes tunne.
Täna elasin tund korraga. Päeva alguses minut korraga. Oma mõtete, mõistuse vang.

Kui ühel hetkel saan siia kirjutada, et oli hea päev. Et olin õnnelik. Et kasvõi mõte millestki tegi mind õnnelikuks. Et ma ootan midagi. Et millelgi on suurem väärtus. See on mu elu eesmärk tänaseks.