“mis sa arvad, mis meist saab...?”
“ma arvan, et eks aeg näitab. Aga ma tahan alati sind hoida ja kõigekallimaks pidada. Ja ma ei taha kunagi sinust üle saada.”
“aga mina tean, et ma ei saa kunagi sinust üle. See on minu tõde.”
Tüdruk näitas talle, mis tähendab sügis. Viis ta jalutama järve äärde. Nad kõndisid tunde maha kollastel lehtedel. Ja pimeduses. Ja tuules. Ta näitas talle, mis tähendab talv. Loopis teda lumega. Soojendas teda külmas. Suudles teda pakases. Püherdas temaga lumes nagu väikene laps. Õpetas teda tundma.
Poiss näitas talle, mis tähendab armastada merd. Hoolimata aastaajast. Mis tähendab vaadata laevu ja igatseda. Millegi tundmatu ja salajase järgi. Millegi ohtliku järgi. Ta näitas talle, mis tähendab ilu. Kaunis vaade kaugustesse, lõpmatus. Otsatus. Poiss õpetas tema naerma. Lõõpima ja kergelt võtma. Sest miski ei muuda midagi. Sest kõik on selline, nagu ta koguaeg olnud on. Poiss õpetas ta elama.