reede, oktoober 15, 2004

Ta mäletas jalgpallipäevi. Ta käis poisiga väljakul kaasas ja päevitas seal samal ajal kui poiss mängis. Pärast läksid nad koos ära. Ostsid poest midagi head kaasa, laenutasid video ja läksid poisi juurde. Mõnulesid seal õhtuti. Mõnel päeval maadlesid. Mõnel päeval olid väsinud. Mõnel päeval naersid. Mõnel päeval vaidlesid. Mõnel päeval ei rääkinud eriti üldse, vaid tegelesid muude asjadega.
Ta mäletas ka jalgpalliõhtuid. Kui telekast tuli jalgpall või kui mõni mäng lausa kohapeal toimus. Ja nagu kombekad fännid istusid nemadki staadioni ääres ja elasid kaasa. Mängu lõppedes jalutasid käest kinni hoides kodu poole.
Ta mäletas romantilisi nädalavahetusi. Punaste rooside ja paljude küünaldega. Ta mäletas nende õhtute lõhna. Nende õhtute nägu. Nende õhtute muusikat. See mälestus oli kuumal nahal sulava jää maitsega.
Mäletas nende suve. Kamina ees vaikselt istudes. Ta suutis männilõhna endale siiani meelde tuletada ja tunda, nagu oleks nad ikka veel seal. Üksainus küünal tasaselt võbelemas. Ja järv akna taga kohisemas. Ja männid mühisemas. Ja poiss tema kõrval. See mälestus oli shokolaadi maitsega.
Mäletas nende ühiseid poeskäike. Ekseldes mööda suuri kaubanduskeskuseid, et aega surnuks lüüa. Et aega koos surnuks lüüa. Praegu, mõtles tüdruk, mida oleks ta andnud, et saada seda aega tagasi. Et sellega midagi paremat teha. Mitte ära raisata. Poisi seltsis. Vaid ära nautida. Poisi seltsis. See mälestus oli supermarketist ostetud pehme valge jäätise maitsega.
Mäletas nende söömaskäimiseid. Mis võõrastes kohtades tihti tragöödiaga lõppesid. Sest miski ei olnud piisavalt hea. Piisavalt täiuslik. Ja see oli naljakas. Vähesed inimesed suudavad sattuda sellistesse olukordadesse. Pidevalt. Neile tegi see nalja.
Mäletas poisi sünnipäeva. Kus iha paariks hetkeks murdis kõik. Piirid ja takistused. Reaalsuse. See mälestus oli jääkülma shampuse maitsega.
Mäletas seismiseid vanalinna vaateplatvormil. Külm tuul näkku puhumas. Aga vaade – midagi võrratuimat. Kirikutornid, majade katused, meri, sadam ja öö. Väiksed vilkuvad tulukesed igalpool. See mälestus oli soolase ja niiske mere maitsega.
Mäletas shaslõki maitset jaanipäeval. Mäletas telkimist jõe kaldal. Mäletas tivoli vilkuvaid tulesid. Mäletas punaste ja hiljem valgete rooside magusat lõhna. Mäletas käest kinni hoidmise kindlust. Mäletas õrna värinat, mis läbis teda suudeldes. Mäletas kallistusi, mis lubasid igavesti kalliks pidada. Mäletas kõike.

Kommentaare ei ole: