Ta ei teadnud, mis hetkel tuli armastus. Ühel hetkel see lihtsalt oli seal. Ja ei läinud enam ära. Puges tüdruku südamesse ja tegi sinna pesa. Rajas kodu.
Mingil hetkel kõik jäätus. Aga armastus oli liiga sügaval. Ta elas selle üle. Jääkillud panid küll vere jooksma. Aga elu jäi ikka edasi tuksuma. Kui ta oleks armastuse oma südamest välja ajanud, oleks ta ka ise elu kaotanud. Sest need kaks olid aastatega üheks saanud. Moodustanud terviku. Omade aukudega. Ja omade rõõmudega.
“Ma armastan sind”
“mina armastan sind ka...”
esimene kord, kui poiss ütles, et ta tüdrukut armastab, oli see kõige tõelisem. See tuli südamest. See oli esimene kord, kui ta kellelegi midagi sellist ütles. See oli igalpool temas, südames, silmades, kehas. Ta hoidis tüdrukul kõvasti ümbert kinni. Et tüdruk saaks aru, kui tähtis ta tema jaoks on. Kui eriline. Kui väga ta teda usaldab. Kui väga ta temast hoolib. Kui väga tahab temaga koos olla. Kui väga teda armastab. Ta uskus, et see ongi kõik. Et rohkem ei saagi midagi olla. Et see jääbki kestma. See oli ainus tõde.
Tüdruk nägi sellel hetkel hoopis poisi silmi. Nii erilisi, armsaid, truusid ja õrni. Ta nägi sellel hetkel seal poissi kõigi tema hirmudega, tema vigadega, tema soovide ja ihadega. Vajadust olla hoitud ja armastatud. Kartust saada haiget. Ta nägi seal iseennast ja kõike, mis oli nende. Kõike, mis neid sidus. Nägi pisikest poissi majade vahel mängimas. Seda sama poissi esimesel päeval koolis. Esimest karistust. Esimest suudlust. Esimest vahekorda. Ta nägi seda kõike. Sest poisi armastus oli sellel hetkel täiuslik. Ta oli ennast avanud täielikult.
Tüdruk kartis. Ta ei teadnud, kas suudab samaga vastata. Kas suudab poisile kõike endast pakkuda. Sest teda kummitas minevik, jahtisid mälestused möödunud vigadest ja möödunud armust. Ta kartis, et võib midagi valesti teha. Ta kartis, et oskab kõik ära rikkuda. Sest alati oli lõpuks ühtemoodi kõik välja kukkunud. Nii, et tema sai haiget, nii, et kõik läks valesti. Nii, et midagi ei tulnud välja. Ta teadis juba, et ei ole võimalust, et tal midagi hästi läheks. See ei oleks enam olnud tema elu.
Aga ta tahtis. Tahtis olla seda armastust väärt. Tahtis hoida seda. Tahtis teha poisi õnnelikuks. Pakkuda talle kõike. Elada tema jaoks. Olla talle kõik. Selle ühe hetke nimel, kui poiss armastas täiuslikult.